Ökoparkla väljaspool linna asuval krundil

Aiamaa heakorrastamisel tuleb pidada meeles: mida rohkem vastab maastiku disain loomulikele looduslikele tingimustele, seda suurem on täisväärtusliku linnavälise puhkamise tõenäosus. Me hindame loodust selle värske õhu, roheliste taimede ja lillede meeldiva lõhna ning juur- ja puuviljakultuuride viljarikkuse pärast, aga asfalteeritud või betoonkatted meenutavad pigem lämbeid suurlinnasid. Tegelikult võib isegi autoparklat muuta üheks ilusaks roheliseks vaibaks, kui rajada traditsioonilise betoonplatsi asemel ökoparklat, mis meenutab rohkem rohelist muruplatsi.

Linnas ei ole ökoparklad juba ammu haruldane nähtus. Kuid kuhu pargitakse tavaliselt oma autosid eramaa territooriumile sisse sõites? Jäetakse autosid kohe värava ette või majaga vahetuses läheduses, pannakse neid katusealustesse kohtadesse või garaaži. Kõige mugavam oleks rajada maaomanike ja nende külaliste autode jaoks eraldi väikest platsi, kuhu oleks mugav sisse sõita ning mis ei võtaks palju ruumi, kuid näeks päris ilus välja. Ei unusta ära ka veel ühte väga tähtsat asja: parkla peaks olema ökoloogilisest vaatenurgast täielikult puhas, mis tähendab seda, et ta ei tohiks kahjustada pinnast ja ümbritsevaid taimi.

 

Oma välimuselt meenutab ökoparkla keskmisi raskusi taluvat haljasala, mistõttu kergesti kannatab mitme sõiduauto massi. Selle vastupidavust ja stabiilsust kindlustab maapinna sisse peidetud vastupidav armeerimisvõrk, mille avasid täidetakse muruga või spetsiaalsete sillutuskividega.

Vaatleme lähemalt eramaal ökoloogilise parkimisplatsi rajamise eeliseid:

• platsi ja selle katte ehitamine toimub lihtsalt ning ei vaja rasketehnikat või eraldi ehitusbrigaadi tööle rakendamist;
• vajalikud materjalid on soodsate ja jõukohaste hindadega ning neid on võimalik saada erinevatest ehitusfirmadest või – turgudelt;
• ökoloogilise parkimisplatsi rajamine on odavam kui betoonist parkimiskohtade või garaaži ehitamine;
• valmisplats peab ilma täiendava remondita vastu kuni 15 aastat, ta on temperatuuride kõikumiste ning ka vihmade tagajärjel mulla happelisemaks muutumise suhtes kindel;
• muruplats on lastele täiesti ohutu ning võib isegi olla lastemängude jaoks heaks kohaks või asendada ajutiselt grillimisplatsi;
• selle regulaarseteks hooldustöödeks läheb vaja ainult tavalisi aiariistasid.

Üks tähtsamatest omadustest – kõik materjalid, mida ehitamisel kasutatakse, on ümbritsevale keskkonnale ohutud ning ei takista taimede kasvu ja arengut. Nii geotekstiil kui ka muru jaoks mõeldud sõrestik on valmistatud pinnast kaitsvast, mitte aga seda saastavast materjalist.

Materjalide ehitamiseks ettevalmistamine

Ökoparkla valmiskate meenutab oma läbilõikes lehttaignapirukat, kus alumiseks kihiks on looduslik krunt ning ülemiseks – murusõrestik. Sõrestiku avad on täidetud viljaka mullaga, kuhu on puistatud muruseemneid. Käsitleme nüüd lähemalt kõiki antud „piruka“ tegemiseks vajalikke materjale.

Murusõrestik – peamine koostisosa, mida jääb ka maapinnal näha, mistõttu esitatakse sellele eriti kõrgeid nõudeid. Ostmisel on tähtis arvestada nii materjali (plasti) tehniliste omadustega kui ka esteetiliselt meeldiva väljanägemisega. Kärgesid meenutav materjal võib olla rohelist või musta värvi – kas siis muru või pinnase värvi. Ta peab olema vastupidav, niiskuse ja temperatuuride suhtes kindel, piisavalt elastne, lõikamiseks mugav ning taluma erinevate keemiliste ainete toimet.

Geotekstiili läheb tarvis drenaažkihi rajamiseks. Polümeersetest niitidest vastupidav kangas filtreerib niiskust ning on eraldusbarjääriks erinevate kihtide vahel, kõige sagedamini siis killustikust aluse ja liivast kattekihi vahel.

Killustik ja kruus ning ka liiv on vajalikud drenaažkihi ehk nn liiva-kruusa padja ehitamiseks. Seda on tarvis aluspõhja tasandamiseks, et saaks selle peale panna murusõrestikku, ning ka koormuse võrdseks jaotuseks. Vihmade ajal ei kogune tänu ülemisele kihile maapinnale vett, kaitstes seeläbi parklat soostumise ja veelompide tekkimise eest.

Dekoratiivse ülemise kihi jaoks läheb vaja viljakat mulda ja muruseemneid. Külvamiseks kasutatav muru võib olla täiesti erinev, kaasa arvatud ka hallade suhtes kindel muru või erilist hoolitsemist mittevajavate lillede seemnetega ära segatud.

Ökoparkla rajamise juhend

Nagu ka kõik teised vastutusrikkad tööd algab parkla ehitamine planeerimisest, vajamineva materjalikoguse väljaarvutamisest, eelarve arvutustest ning töö teostamiseks sobiliku aja valimisest.

Etapp #1 — pindala väljaarvutamine ja maatüki märgistus

Parkla jaoks kõige sobivama koha valimisel ei tohi ära unustada juurdepääsuteest ja vajalikest manöövritest ning ka transpordivahendite võimalikust kogusest. Kui parkla pindala on välja arvutatud õigesti, siis on võimalik koostada ka täpset eelarvet ning seeläbi hoida kokku vajalike materjalide ostmisel.

Peale kõiki paberitöid ja vajalike sisseostude tegemist võib asuda ehitustööde juurde. Alguses on vaja eemaldada loodusliku muru ülemist kihti (kui parkimisplatsi hakatakse ehitama eelnevalt puutumata olnud maatükil). Tulemuseks saame mittesügavat kaevist, mille sügavus võrdub tulevase „lehttaignapiruka“ kõrgusega. Selleks on vaja liiva-kruusa padja ja murusõrestiku kõrguseid kokku liita – need on kaks suurema tähtsusega kihti. Geotekstiil on niivõrd õhuke, et selle mõõdud ei mõjuta praktiliselt üldkõrgust.

Etapp #2 — liiva-kruusa padja ehitamine

Kaevise põhja puistame killustikku, Kui pinnas on liiga niiske ja savine võib tugevdada aluspõhja geotekstiili tükiga, et killustiku (või kruusa) kiht ei „läheks jalutama“ ja ei vajuks sügavamale pinnase sisse. Alumise kihi kõrgus – umbes 20cm, kui palju sõltub ka põhja ebatasasusest. Kui rohumätaste välja võtmisel on tekkinud sügavamad augud, siis oleks parem täite neid liivaga. Mida rohkem on ebatasasusi, seda paksemaks kujuneb kruusapõhi.

Kruusakihi peale paneme tihedasti liiva ning ei unusta ära seda veel tihedamaks ja tasasemaks tampida ning veega kasta. Kui kasutatakse jämedamat killustikku, siis võib panna veel ühte geotekstiili kihti, et liiv ei vajuks alla. Liivakiht – 10-15cm. Liivapadja peale paneme taas geotekstiili. Tulemuseks saame tasast, tihedat, murusõrestiku pealepanemiseks valmis pinda.

Etapp #3 — murusõrestiku panemine

See on suhteliselt lihtne töö, mis on ka algajatele täiesti jõukohane. Sõrestikumoodulite mõõdud võimaldavad alustada nende panemist ükskõik millisest mugavast kohast. Kui parkimisplatsile on planeeritud puude istutamist või mõnda muud dekoori (ka seda juhtub), siis oleks parem alustada just sellest kohast.

Geotekstiili peale panete esimest moodulit, selle külge monteeritakse järgmist jne. Elemendid fikseeritakse omavahel soonte abil. Üleliigset materjali lõigatakse äärtest ükskõik millise lõikava riistaga. Arvestades, et autode puhul on tegemist dünaamilise koormusega võib kinnitada mooduleid pinnase külge ka Г-kujuliste kinnitusvarrastega, seda eriti platsi külgedel.

Etapp #4 — mullaga täitmine

Lõppetapp – avade täitmine viljaka mullaga. Et muru külvamine ei võtaks palju aega segatakse muruseemneid mullaga veel enne sellega avade täitmist. Võimalikud on erinevad kaunistamisvariandid. Näiteks võib malekorras külvata kirikakraid või teisi vähenõudlikke lilli. Eriti aktuaalne võib see olla nende parkimisplatside puhul, mida hakatakse tihti kasutama mittesihtotstarbeliselt – näiteks mängimiseks või grillimiseks.

Kombineeritud plats klompkividega

Selleks, et kuidagimoodi teha rohelist muruplatsi huvitavamaks ja mitmekesisemaks võib kasutada: näiteks pakub Saksamaa ettevõtte „Hubner-Lee“ spetsiaalset ökoparkimisplatside süsteemi TTE, kus avasud võib täita nii pinnasega kui ka klompkivi kuubikutega. Need kivikesed lasevad hästi läbi nii vett kui ka õhku.

Kuidas armeeritud muruplatsi hooldada?

Hooldus puudutab kahte koostisosa: plastist aluspõhja ja pidevalt kasvavat muru. Sõrestik hakkab ajapikku kuluma, mistõttu tuleb seda aeg-ajalt asendada samasuguste mõõtudega elementidega. Selleks oleks parem kui osta neid asendusmooduleid kohe alguses. Järskude temperatuuri kõikumiste puhul on võimalik ka jääkohru tekkimine plasti pealispinnale. Seda tuleks eemaldada kõva, kuid ilma teravate otsteta riistaga.

Kõik muruga seotud hooldustööd on täpsed samad, mida tavaliselt tehakse ka täitsa tavaliste muruplatside hooldamiseks:

• muru niitmine, kui selle kõrgus ületab sõrestikku 5 cm;
• kastmine põuaperioodil;
• väetamine sõltuvalt hooajast ja pinnase liigist;
• rohimine, aeratsioon, järelkülv.

Kui te järgite kõiki murusõrestikku panemise reegleid ja hooldate külve õigesti, siis rõõmustab teid ja teie külalisi ilus ja ökoloogiline parkimisplats väga pika aja vältel. Sõrestiku moodusüsteem eeldab selle kiiret remonti ning vajadusel ka mõõtude või disaini vahetamist.

Allikas: diz-cafe.com